7. loeng – Arvuti jooksev haldamine: probleemide lahendamine ja ennetamine

Tänapäevase infoühiskonna üks tunnusjoontest on informatsiooni kerge ja kiire edastamine, töötlemine, ja muidugi ka saadetud info kiire sihtpunkti jõudmine, mida võimaldab arenev tehnika. Üha vähem saadetakse ja hoiustatakse meediat, kirju jm vajalikku infot sisaldavaid dokumente füüsilisel kujul. On tõenäoline, et suur osa nendest hakkavad tolmu koguma, lagunema, ja tagatipuks kaovad veel ära.

Kahtluseta on arvuti omamine muutumas osaks kultuurist, ja selle kasutamine personaalsel tasandil osaks igast päevast. Arvuti võimaldab kõik pildid, videod, dokumendid jm vajaliku hoiustada lihtsalt ühe kastikese või muu elektroonilise asjanduse sees. Infoühiskonna eelis eelneva ajajärgu ees on just andmete kerge haldamine: kõik vajalik-oluline on kiirelt ülesleitav, kiirelt kustutatav, kiirelt jagatav. Kui digitaalsel kujul andmeid hoiustada, ei pea muretsema oluliste asjade lagunemise või ärakadumise pärast.

Kuid, kas tegemist on lihtsalt ennatliku usaldusega? Mina ausalt tunnistan, et olen pimedalt usklik arvuti turvalisuse ja kindluse osas. Nii lihtne ja mugav on arvutis isiklike andmete hoiustamine, ja nende kasutamine, kuid nii lihtne on ka mööda vaadata faktist, et tehnoloogia pole igavene ja hävinematu. Kerge on langeda häkkerite, viiruste, nuhkvara ohvriks, või näiteks puht-füüsiliselt läheb kõvaketas katki, mistõttu oleks vajalik koostada arvuti varundusplaan, ning kindlasti ka koostatud plaanile eluvaim sisse puhuda, et olla kindlustatud kõige hullema eest.

1) Mida varundada: Kõige olulisemaks pean varundada oma dokumente ja meediat, ehk siis isiklikke andmeid. Oluline on ka varundada tähtsamaid programme ja seadeid.

2) Kuhu varundada: Kümneid aastaid tagasi oli andmete, dokumentide jne varundamine suhteliselt odav: pidi lihtsalt olema riiulid või näiteks sahtlitega kapp, kus kõik vajalik hoiustada, kuid kõik kapid, riiulid jt varastavad see-eest ruumi. Kui tänapäeval saab andmeid digitaalsel teel hoiustada, ei tähenda, et nad ruumi ei võta. Kõik andmed võtavad arvutis ruumi, ja sõltuvalt sellest, kui suures mahus soovin andmeid varundada, sõltub ka varundusviis, ja hind: mida suurem on ruum, kus andmed hoiustada, seda suurem ka hind ruumi eest.

Meediat, täpsemalt pilte, on kõige mõtekam varundada internetis, veebilehtedel nagu www.fotki.ee või www.fotoalbum.ee. Veebis on taolistele andmetele lihtne ja kiire ligi pääseda. Ainsad miinused on, et peab olemas olema internetiühendus, ning kui liiga suures mahus pilte üles laadida, võib juhtuda, et peab hakkama ruumi eest tasu maksma.

Olulisemaid dokumente, programme, ja meediat, mis on väga suure mahuga, varundan välisele kõvakettale, kasutades differentsiaalset varundusmeetodit. Miinuseks on see, et välise kõvaketta peab mingi aja möödudes välja vahetama, kuna andmete kirjutuskordade arv on piiratud, ja ka aja möödudes muutuvad andmemahud suuremaks, mida soov varundada, mistõttu ka vaja suurema mahutavusega kõvaketast. Teiseks miinuseks on hind, mida peab maksma, kuna välised kõvakettad maksavad raha.

3) Kuidas varundan: Kuna sünkroniseerivalt ma varundada ei soovi, ja Northon Antivirus on mulle päris sümpaatse mulje jätnud, otsustasin, et varundan Northon Ghosti abil.

Kokkuvõttena mainiks, et varundamine võtab küll natuke aega ja võimalik, et ka raha, kuid selle tegematajätmine võib oluliste andmete kadumisel kallimaks minna, kui varundamine ise.

Raamat taskus - Loeng 6

Täna installeerisin omale Calibre, kuna soovisin EBUB-formaadis e-raamatut saada.

Calibre on tasuta ja avatud-lähtekoodiga e-raamatu raamatukogu haldur. Avasin Calibrega PDF-formaadis oleva Bass-kitarri õpiku. Fail oli parajalt suur, ning seetõttu läks ka konverteerimisega kaua aega.

Konverteerisin oma PDF-i EBUB-formaati, ja eesmärgiks oli saada seda mobiilsest seadmest lugeda. Kõigepealt üritasin vaadata, mida mu vana Nokia E51, oma Symbian 9.2-ga, selle failiga peale hakkab. Faili mobiili saatmine võttis järjekordselt muidugi kaua aega, kuna saatmine toimus bluetoothi abil, ja PDF-st EBUB-i konverteerimisel muutus see fail veel topeltsuureks. EBUB mobiilis kohal, üritas Nokia seda avada zip-halduriga, mis jõudis nii kaugele, et ma sain valida hunnik png-failide vahel, mis esindasid siis mingit teatud lehekülge EBUB-failis- see ei ole just kõige mugavam viis mobiilist e-raamatut lugeda. Kuna lihtsalt mobiiliga EBUB-i vaatamine läbi kukkus, siis otsustasin mobiili alla laadida Mobipocket Readeri, millega ma olin eelmise mobiiliga juba varem kokku puutunud (Sony Ericsson P1i UIQ3), ja jättis päris sümpaatse mulje.

Kuigi programmi mobiiliversioon ei võimaldanud midagi EBUB-ga peale hakata, siis Mobipocket Readeri arvutiversioon võimaldas importida EBUB-i, ja konvertida see enda tarkvarale sobilikku formaati (PRC).

Pärast importimist sobitus fail ka mobiilis oleva rakendusega (ning muutus mahult jälle poole väiksemaks). Mobipocket leidis käivitudes mu mobiilist automaatselt kõik ühilduvad e-raamatu failid üles, ja koostas nendest nimekirja, kust sai siis valida, millist lugeda tahad. Programm võimaldas ka oma interneti-raamatupoest raamatuid osta, järjehoidjaid lisada, autoscrolli valida jpm, niiet kokkuvõtvalt öeldes, oli mobiilist mugav raamatut lugeda, kui välja jätta raamatu piltide vaatamine, mis oli muidugi piiratud ekraani suurusega.

iHoi ! - Loeng 5

Nagu pealkiri reedab, siis olen täna Apple'i teemas. See nädal ma installeerisin oma arvutisse iTunes'i, ja uurisin lähemalt iTunes'i poest leitavat iTunesU-d.


Mis on iTunesU ?

iTunesU (iTunes University) on üks Apple iTunes'i teenustest, võimaldades iTunes'i kasutajatel vaatata ja kuulata iTunes'is erinevate instituutide jms poolt välja pandud meediat. Nagu teenuse nimi juba viitab, võib eeldada, et see meedia on seotud hariduse edendamisega.

iTunes pakub võimalust luua endale täiesti uus iTunesU sait, kuhu saavad siis õpetajad, õppejõud, teaduskonnad, ülikoolid jmt postitada audiot, videosid loengutest, katsetest jm tarvilikust. Oma postitust on võimalik teha kas avalikuks, nii et kõigil iTunes'i kasutajatel on võimalus sinu postitatud videot või audiot näha ja kuulata, või lubada ligi ainult näiteks teatud grupp õpilasi.

Kasu saavad teenusest mõlemad: nii need, kes postitavad audio-video materjale, kui need, kes tarbivad kogu seda ülesse laetud meediat. Ülikoolidel on võimalus oma loengute või näiteks teaduslike avastuste postitamisega iTunesU'sse, kus kõik on kõigile kättesaadav, omale laias ilmas nime teha. Tudengitel on see-eest võimalus näha loenguid sääl, kus parajasti asuvad, ja kõigele lisaks saab loengus arusaamatuks jäänud kohad uuesti läbi vaadata.

Milliseid raskusi ilmnes?

Kuna ma ise pole olnud just kõige suurem Apple'i rakenduste kasutaja, siis ainuke asi, mis natuke segadust tekitas, oli iTunesis orienteerumine, mis minu arust võiks olla natukene kasutajasõbralikum.

Kas leidsin mind huvitanud teemasid?

Kuna seal oli teemasid muusikast tuumafüüsikani, siis võin öelda, et mind huvitanud teemasid jagus küllaga. Mina otsustasin lähemalt vaadata matemaatikat.

Millistel juhtudel te veel iTunesU teenust õppetöö juures kasutaksite ja miks?

iTunesU üks plussidest on see, et kõik meedia on ühes kohas koos. Väga ebamugav oleks näiteks külalistele hakata perepilte näitama, kui iga pilt on kusagil erinevas kohas ripakil. See näitab ka albumi kasulikkust. Hetkel ülikooli juures üks negatiivsetest elamustest on erinevate ainetundide materjalide, kodutööde jms korrapäratu paiknemine, mistõttu ma oleks enam kui avatud kasutama iTunesU-d, kui ülikool kasutaks iTunesU-d, sest see võimaldaks mul ühe programmiga hallata kõikide ainete materjale (näiteks videoloenguid).