1=2=8 sammu! - Loeng 4

Täna sain ma uue kogemuse võrra rikkamaks! Seda küll kooli kodutöö tõttu (4. loeng), kuid minul oli valik, kas teha kodutööd või mitte. Miks kogemuse võrra rikkamaks?

Kuna ma polnud oma arvutisse kunagi varem virtuaalmasina kaudu operatsioonisüsteemi paigaldanud, ega hüperviisorit kasutanud, siis see tähendab, et tegemist on millegi uuega minu jaoks, mis tähendab, et eelnevate kogemuste puudumine antud teemast, võimaldas mul omandada kogemuse. Kogemused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Et öelda, milline see kogemus minu jaoks oli, kirjeldan natuke protsessi:


1) Kõigepealt oli, mul vaja luua virtuaalmasin. Mina kasutasin selleks programmi "Oracle VM VirtualBox", mille ma kõigepealt oma arvutisse pidin installeerima. Installatsiooniprotsess toimus kiirelt ja arusaadavalt.


2) Kui "Oracle" installeeritud, avasin programmi, ja esimene asi, mida märkasin, oli võimalus midagi uut luua. Kasutasin kohesel võimalust, ja klõpsasin "New"-le.


3) Nagu aimata oli, siis see klõps "New"-le avas viisardi, millega sai hakata uut virtuaalset masinat looma. Antud protsess oli iseenesest lihtne: Lisad OS-tüübi (OP-süsteemi ja versiooni), mida siis soovid "jooksmas" näha oma virtuaalses masinas.

Valid, palju RAM-i annad virtuaalsele masinale kasutada (kui ei tea, mis suurusjärku valida, siis on ka ära märgitud nõutud suurus).

Lood uue (virtuaalse)kõvaketta. Ja oh seda õnne ja rõõmu, uus virtuaalne masin on loodud.


4) Järgmine samm oli värskelt ahjust võetud virtuaalsele masinale OP-süsteemi paigaldamine. Kuna mu virtuaalne masin ise ei mõista, kust, mida installeerida, pidin talle selle sisse söötma. Avasin "Settings - Storage - Empty", kus oli võimalus kindlaks määrata fail, mida ma soovin, et mu "masin" installeerimiseks kasutaks.


5) Kui kõik eelnev tehtud, klõpsasin sõnale "Start", mis siis käivitas installatsiooniprotsessi- minu puhul siis Windows XP pagaldusviisardi. Kui varem oli kõik arusaadav, siis nüüd hakkas asi segasemaks minema. Kõigepealt tuli mulle ette kiri, mis teavitas mind, et mul on "Auto capture keyboard" aktiivne, ja sama lugu ka hiirega. Siis järgmiseks sain teada, et minu "Setup" ei saa jätkuda, kuna mul on "APIC" keelatud.


6) Kuna Windowsi paigaldamine ei saand jätkuda, ja virtuaalse masina seadeid ei saanud muuta samal ajal kui ta ise töötas (antud juhul siis üritas paigaldada Windows XP-d). Seega pärast "masina" sulgemist, sain minna "Settings - System - Motherboard - Extended Features", ja teha linnuke kasti "Enable IO APIC".
Kui see tehtud, sai lõpuks installeerimine alata- seekord tõrgeteta.

7) Kohe alguses Seadistusviisard tervitas mind sõbralikult, ja andis valida, kas soovin protsessi jätkata, viisardist väljuda või taastada Windowsi installatsioon kasutades taastamiskonsooli.

Mina muidugi vajutasin "enterit", ja liikusin protsessiga edasi. Järgmisena andis "seadistusviisard" mulle lugeda Windowsi kasutajatingimusi (Windows Licensing Agreement), mida ma läbi lugema ei kippund, kuna sinna oli terve "romaan" kokku kirjutatud. Ma aja kokkuhoiu mõttes vajutasin järjekordselt "enterit". Nüüd jõudsin kohta, kus pakuti mulle võimalust oma "arvuti" ruumis jaotusi teha. Mul meisterdamise tuju polnud, mistõttu ma ka vajutasin järjekordselt "enterit", ja otsustasin, et jätan oma "masinaruumi" jaotamata, ja leidsin järgmiseks, et mul on võimalus valida, millist failisüsteemi ma kasutada tahaks ruumi jaotamiseks arvutis. Mul oli valid kahe NTFS-i ja kahe FAT-i vahel. Kuna mul varem mingit tuju olnud NTFS-i ja FAT-i detailseks uurimiseks, siis oli antud teema minu jaoks nagu inglise keel mu vanaema jaoks- tegin kiire, suvalise otsuse NTFS-i kasuks, spetsiifilisemalt NTFS(quick)-i kasuks, kuna selle nimetus sisaldas sõna "Quick".

Kiire vajutus "enterile" ja seadistusviisard hakkas vormistama "jaotamist". Kõik laabus õnnelikult, ja pärast vormistamist tegi "arvuti" ise ka taaskäivituse. Pärast "restarti" võis juba kohata vanu tuttavaid Windows XP kujundusega aknaid, ja ka järgnev XP-seadistamine tomus juba tuttavas XP-kujunduses. Järgnev protsess oli peaaegu täielikult automaatne. Küsiti mõningaid andmeid antud arvutikasutaja kohta, pidin ka paika panema kõik keele, regiooni ja kellajaga seonduva, ja toote "Product key" sisestama.

Edasi toimetas, installeeris Windowsi, seadistusviisard iseseisvalt, kuni protsessi lõpuni- see oli ka viimane samm Windows XP installeerimisel.

8) Seekordsel "masina" käivitamisel vaatas mulle vastu juba tuttav vaatepilt, kus oli võimalik mul Windows XP kasutajasse sisse logida, mis mul ka õnnestus.

Võib-olla te pole veel aru saand, miks ma tihti kasutasin "sammude" kirjeldustes väljendeid nagu "tuttav koht" jne. Põhjus on arusaadav: olen muidugi varem XP-d kasutanud. Seetõttu ei saa ma ka pidada oma "uueks" kogemuseks XP taaskordset avastamist, mis vaevalt pakkus mulle enam mingeid emotsioone, vaid just nimelt mitme OP-süsteemi kasutamist samal ajal, ja milliseid lisavõimaluse see arvutikasutajale juurde annab. Lisaks veel nii palju, et minu jaoks oli see "kogemus" positiivne.

INFOÜHISKOND - Loeng 1

Kui mainida mõistet "infoühiskond" kellelegi natukenegi arenenumast riigist, siis kahtlemata on kõigil mingi ettekujutus infoühiskonnast, selle tähendusest. Kui internetis otsingumootorile sama öelda, siis võid ka internetist erinevaid ettekujutusi leida:

Infoühiskond on:

• ...ühiskond, mille majanduslik areng, poliitika ja kultuur ning ühiskonnaliikmete heaolu tugineb olulisel määral informatsiooni loomisele ja rakendamisele.

• ...infot tähtsustav, ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond.

• ...infot ja kiiret infovahetust väätustav ühiskond.

• ...on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas.

• ...on ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teaved hoitakse, edastatakse ja teisendatakse universaalsel digitaalkujul.

Mina arvan, et infoühiskond on ühiskond, mida iseloomustab tänu digitaalsel kujul informatsiooni hoiustamisele saavutatud mugavale ja kiirele infovahetusele suur infotarbimine- ja tootmine.

Üks peamistest põhjustest, miks me saame rääkida sellisest mõistest nagu "infoühiskond", võime leida 20.sajandi keskpaigast, kui turgude laienemine nõudis konkurentsivõime säilimiseks innovatiivsemat lähenemist. See oli ka üks infotehnoloogia arengu mõjutajatest. Analoogselt eelneva sajandiga, toetub tänapäeval suurem osa turundusest, ja turgudes konkurentsis püsimine, infotehnoloogiale, nii lokaalsel kui globaalsel tasandil.

Taoline infoühiskonna-keskne olelusvõitlus on "sõjaplaane" koostama pannud ka Euroopa Liidu. 2007. aastal väljastas Euroopa Ühenduste Komisjon dokumendi "E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. sajandil". Kõige olulisemad seisukohad antud dokumendis:

• ELi jaoks on esmatähtis kiiresti vastu võtta pikaajaline e-oskusi käsitlev tegevuskava, millega edendada konkurentsivõimet, tööhõivet ja tööjõuarendust, vähendada lünki e-oskustes ja saavutada parem positsioon ülemaailmses konkurentsiõhkkonnas.

• On vaja teha tõsiseid pingutusi, et parandada pikaajalises perspektiivis koostööd riikliku ja erasektori vahel, et luua alused, mis aitavad siduda põhiliste e-oskuste õpetamise, kutse- ja kõrghariduse ning kutsekvalifikatsiooni tasemete tõstmise.

• Nii tööstusspetsialistid kui poliitikakujundajad peavad olema otsustavamad ja järjekindlamad selliste strateegiate väljatöötamisel, millega edendada IKTga seotud töökohtade professionaalsust, mainet ja hinnatavust ning IKT töökohtadel avanevaid karjäärivõimalusi, töö ja töö saamise tingimusi ja perspektiive.

Paralleele eelneva dokumendi sisuga võib tõmmata 2005. aastal väljastatud Poliitikauuringute Keskus Praxise uurimustööst “Teadmistepõhine majandus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalane haridus: hetkeolukord ning väljakutsed”, kuid keskendub IKT valdkonna probleemidele Eestis. Kõige olulisemad seisukohad ja probleemid antud uurimustöö paragraafis "Eesti võimalused ja valikud" olid:

• IKT-sektori spetsiifilised probleemid ja soovitused: 1) Oluline probleem ja väljakutse on spetsiifilise haridusega spetsialistide puudus. 2) IKT teeninduses ja tarkvaratööstuses on turu väiksus piiramas ettevõtete arengut. Antud olukorda peaks sekkuma avalik sektor. 3) Vähene riistvara-alane ning vastav arendustegevus võib lähitulevikus kujuneda IKT-sektori peamiseks nõrkuseks.

• IKT-alase kõrghariduse spetsiifilised põhiprobleemid: 1) IKT teadustegevuses on vaja kiireid ja radikaalseid muudatusi, kuna IKT on nn paradigmat juhtiv tehnoloogia. On väga oluline kehtestada ühtsed teadus- ja õppestandardid ja neid järgida. 2) Eesti IKT-alase hariduse õppekavades puudub spetsiifika ja paljud IKT valdkonnad on nõrgalt esindatud.

• IKT-alase kutse- ja hariduse praktikasüsteem: Antud valdkonna suurim puudus on tema praktikasüsteemi nõrkus. Praktikasüsteem on ettevõtjale lisariskiks ja ei anna ka tudengile palju juurde.

• IKT-alase kutsehariduse spetsiifilised soovitused: 1) Avaliku sektori poliitikakujundamise mehhanism peab kutsehariduse valdkonnas oluliselt muutuma. 2) Õppekavade arendamine peab muutuma süstematiseeritud reaalsel koostööl põhinevaks. 3) Kõige olulisem muudatus peab toimuma praktikasüsteemis.

Loodan, et nii Eesti kui Euroopa Liidu infoühiskonna "mootor" ikka vedada jõuaks, ja kõik need tegevuskavad ja tulevikuplaanid ka vilja hakkaks kandma.

Kõige, kõige esimene...- Loeng 2

Enesetutvustus: Olen Joonas Helde – idee poolest juba mees, kuid vahest näen ennast 7-aastasena. Kui esimesed 8 esimest aastat mu elust möödusid Kurtnas, siis ülejäänd on erandiga Raplaga seotud, ehk siis mu elust on kokku 20 aastat kulunud kuskil elamise peale. Erandiks oli üks aasta, mille ma pärast gümnaasiumi lõpetamist Tallinnas elades ja töötades kasutasin. Miks?

Olen maksimalist, kuigi ise ma seda endale tunnistada ei taha. Matemaatika riigieksamil ei saavutand seda, mida lootsin, ja sooritasin aasta pärast uuesti. Nüüd olen informaatika tudeng, kuigi pean nentima, et matemaatika eksami tulemust mul sisseastumisel vaja ei läinud. Miks informaatika?

Kuna ma olen hobide poolest peamiselt musikaalne inimene, kuigi hobisid mul teisigi..., siis paljud ootasid, et ma läheks midagi kunsti alast edasi õppima. Ma ise arvan, et hobid peaks ikkagi hobideks jääma, mitte kohustulikuks saama. Informaatika seevastu omas tol ajal minu jaoks sellist "küpsis-kaupluse-riiulil" väärtust, mille maitsest oli küll mingi ettekujutus, kuid proovimiseks pidi ostma. Lühidalt öeldes pakkus informaatika mulle väljakutset, kuna väga vähe olin selle valdkonnaga tegelenud.

Mida ootan kursuselt?: Kui väga aus olla, siis kursuselt ootan ainepuntkte. Eriliselt suurt vajadust teadmustünni täitumise järele ma ei tunne, ning madalate ootuste korral võib ka "ahha-efekt" suurem olla.

Mis oli ahha-efekt?: Siiamaani on "ahha-efekt" olnud minu jaoks negatiivne. Enne kursuste algust polnud mul aimugi, et kõik õppetööks vajalik informatsioon on distribueeritud nii entroopiliselt- iga ainekursuse materjal, kodutööd jne ilmuvad kõik erikohtadesse.

Millised olid mu õpingu/hobi saavutused?:

• See nädala üks õpingute suursaavutustest oli kahtlemata selle 2. loengu kodutöö blogisse postitamine, kuna nii edukalt olin suutnud sellest kõrvale hiilida, ja elada nagu seda poleks olemaski. Ainuke võimalus oligi ennast lihtsalt kokku võtta ja ära teha. Kuigi üritasin postituses võimalikult ausalt ja loovalt vastata, oli raske sellele omapoolset hinnangut anda, kuna enamuse postituse kirjutamise ajast rändasid mu mõtted juba sellel, mida siis teha, kui lõpuks selle blogi sissekande valmis saan. Kõik see õpetas mulle ei midagi, sest tarkustera "tänaseid toimetusi ära viska homse varna" on mulle ammu-teada. Kui ta üldse midagi õpetas, siis vaid seda, et pean õppima õppetundidest õppima.

• Üks hobi saavutustest oli tädi pulmas laulu esitamine. Enne pulmi oli mu tädil muidugi kindel soov, et ta pulmas mingi laulu esitaksin. Maksimalist, nagu "ma olen", tahtsin ma midagi uut ja värsket lauale tuua, ning otsustasin ise uue laulu kirjutada. Juhtus aga see, et kogu laulukirjutusprotsess algas päev varem pulmi, niiet nagu karta oli, läksid mul pulmas sõnad meelest, ja pidin improviseerima. Õnneks keegi aru ei saanud, et mul midagi valesti läks, ja kõik muidugi kiitsid laulu. Ma ise muidugi esitusega rahule ei jäänud, kuid olin laulu endaga rahul: suutsin uue huvitava elemendi oma loomingusse sisse tuua, kuid säilis mu eelnevate "nokitsustega" sarnane loo-struktuur, mis sisaldas minoorset ja mažoorset osa, peites endas kaht erinevat meeleolu. See saavutus õpetas mulle eimidagi rohkemat kui eelmine saavutus, oma ühise läbiva joonega: "tänaseid toimetusi ära viska homse varna". Et oleksin pulmas paremini ja kindlamini lugu esitanud, oleksin pidanud palju varem hakkama seda laulu kirjutama. (Laulu kahjuks pole jõudnud salvestada ja youtube'i üles laada, kuna selle salvestamine võtaks päeva-jagu aega ära)