11. loeng – Multimeedium kodus

DLNA (Digital Living Network Alliance) on enam kui 240 liikmega mittetulunduslik organisatsioon, mille liikmed on seadnud endale eesmärgiks muuta kasutajatele digifotode, muusika ja videote jagamine ning esitamine standardseid tehnoloogiaid kasutades võimalikult lihtsaks. Minu kodutööks oli valida üks seade, ning seda kirjeldada.

Mobiilsed seadmed on viimastel aegadel kogunud populaarsust just mitte helistamise, vaid arvuti, televiisori ja digikaamera asendajana, ehk siis rohkem meediaseadmena. Mobiilsetel seadmetel on muidugi miinuseid arvuti ja televiisoriga võrreldes, näiteks ekraani väike suurus, mis mängib küll suurt rolli internetikasutamisel ja filmide vaatamisel, kuid see-eest tagab selle, et seade on väga väike, ning mahub taskusse, mis lubab seadet igal pool kergelt kaasas kanda.

Mina isiklikult olen mobiilitootjate osas suur Sony Ericssoni toetaja ning pooldaja. Arvan, et vanemad mudelid olid klassist omaette, kuid viimastel aastatel on nende toodete kvaliteet drastiliselt langenud. Küll aga jäi mulle uutematest toodetest silma Sony Ericsson Xperia Arc, mis on ka DLNA standarditele vastav ning vastavalt sertifitseeritud.

Välimuse poolest on Xperia Arc väga soliidne, õhuke ja kerge, kuid suur. Suurus on eelkõige tingitud 4.2 tollisest 16 miljoni värviga ekraanist. Ekraan on puutetundlik, ning koosneb 480x854-st piklist. Toode sisaldab endas valjuhääldit, ning 3.5 mm audiosisend. Xperia Arci sisemäluks on 320 MB, ning tema RAM on 512 MB. Et oleks mugavam suuremas koguses meediat hallata ning hoiustada, on lisaks kaasas 8 GB-ne nälukaart, mida saab vajaduse korral välja vahetada, ostes 32 GB-se mälukaardi. Suurem mälukaart on vajalik just sellisel juhul, kui kasutaja on suur muusika - ning filmihuviline, sest telefon toetab MP3, AAC, AAC+, eAAC+, WMA v9, AMR, MIDI, MPEG-4, WMV formaadis meediat. Sama moodi võtavad ruumi ka mobiili sisse ehitatud kaameraga tehtud pildid ning videod. Xperia Arc’l on 8,1 MP kaamera, ning HD-video salvestamise (720p) võimalus. Kaamerakasutust teevad mugavamaks Sony CMOS-sensor Exmor R™, nutikas 2,46-kordne digisuum, autofookus, puutefookus, foto- ja videovalgustus, pildistabilisaator, geosildistamine, näotuvastus, naeratusetuvastus Smile Shutter™. Väga oluline omadus mobiilide juures on ühenduvus teiste meediaseadmetega. Xperia Arc’i on võimalik teiste meediaseadmetega ühendada ning andmeid vahetada Bluetoothi ning USB-kaabli abil. Telefon sisaldab tänu sisse ehitatud WLAN-modemile ka palju veebirakendusi, nagu Facebook, YouTube jne, mille abil saab jagada kaameraga tehtud pilte ja videosid. Kogu süsteem on juhitud operatsioonisüsteemi Android™ 2.3 (Gingerbread) poolt, mida veab 1 GHz Qualcomm MSM8255 protsessor.

Mulle meeldib Xperia Arc, just teiste mobiilidega võrreldes, oma suure ja kvaliteetse ekraani poolest, mis võimaldab hästi ära kasutada potentsiaali internetti kasutades, meediat tarvitades või mängides, ja mida pakub hea kaamera ning võimas protsessor. Seetõttu ma rohkem kasutakski antud mobiilset seadet meelelahutuseks.

Mis mulle antud telefoni juures ei meeldi, on füüsilise klaviatuuri puudumine, mis annaks kindlama ja mugavama tunde tekstisisestusel. Kuid viriseda ei saa, sest füüsilise klaviatuuri lisamine muudaks oluliselt mobiili mõõtmeid ja kaalu.

Loeng 10 – Sotsiaalne tarkvara, veebikeskkonna kujundamine meeskonnatööks

„Sotsiaalne tarkvara on veebipõhine tarkvara, mis toetab grupi interaktsiooni luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamiseks, kogumiseks, ning uute teadmiste tekkimiseks.“ (Clay Shirkey) Minu antud blogipostitus põhineb just sotsiaaltarkval, ning eesmärgiks oli otsida lehelt www.Go2Web20.net huvi pakkuv sotsiaalne tarkvara. Mulle pakkus eelkõige huvi Spreaker, mida võib pidada eelkõige asünkroonseks audio-video tarkvaraks (http://www.spreaker.com/).

Spreaker on audioplatvorm, mis lubab igaühel luua, otse-eetrisse lasta, ning jagada isiklikku raadiosaadet üle interneti väga lihtsalt ja ligipääsetavalt. Spreaker pakub töövahendite valikut, mis sisaldavad endas veebipõhist kasutajasõbralikku „miximis-konsooli“, mis võimaldab hallata muusika - ja helieffektide kogu. Töövahendite hulgast leiab ka vidina, mida manustades on võimalus teha oma raadiosaadet „live’s“ erinevatel veebilehtedel, sotsiaalvõrkudes ja blogides.

Oma raadiosaate episoodide vahel on kerge navigeerida, ning neid on võimalik jagada näiteks Facebookis oma sõpradele, ning samas on võimalik kutsuda oma sõpru liituma Spreakeriga, mis võimaldab samamoodi kuulata neil kõiki juba tehtud ning tehtavaid saateid.

9. loeng – Veeb

Veebikasutamine sarnaneb paljugi päriselus reisimisele. Kui on soov sõita kuhugi, sisestad navigeerimisseadmesse päringu, kas leidub päringule vastavat asukohta. Kui asukoht on olemas, annab seade vajalikud teejuhised, ning piisavalt aega rakendades, jõutakse lõpuks ka soobitud sihtkohta. Veebi eelis seisneb selles, et soovitud asukohani jõudmine võtab väga vähea aega, kuigi nagu päriselus liiklemisegagi, määrab selle aja pikkuse, kui suur on liiklus, ja kui kiiresti on üldse lubatud liigelda. Iga veebileht, nagu iga linn või küla, erineb üksteisest oma disaini poolest, ja tihti ka linna rajajate poolest. Mõni väiksem küla on rajatud ning hooldatud ainult ühe inimese poolt, ning mida suurem on asula, seda rohkem on hooldajaid vaja. Taoliste inimeste suur eelis teiste ees on see, et nad ise saavad määrata oma küla suuruse, missugused elemendid seal on, kes sinna siseneda võivad, ning milline on disain. Miinuseks on see, et see kõik võttab rohkema aega ja oskust.

Kui oled täiesti tavaline kodanik, kes lihtsalt soovib omale kohta, kus elada, võib osta valmiskorteri, või hakata üürnikuks, ning kui hästi läheb, leiab kusagilt ka tasuta öömaja. Paralleele saab tõmmata veebikeskkonnaga, kus vastavalt isiku vajadustele, on ka vastav „eluase“. Kui oled taoline veebikasutaja, kes ei taha ise hakata omale kodulehe jaoks serverit otsima, ei ole aega veebilehte ise üles ehitada või ei ole vajadust disainiga tegeleda, siis on selleks olemas serveripoolsed valmiskeskkonnad nagu Joomla (www.joomla.org) või näiteks Wordpress.

Positiivne taolise keskkonna puhul on ajavõit. Ainus, mida tegema pead, on lihtsalt sobiva kujunduse valimine, ning sinu koduleht funktsioneerib nagu tavaline koduleht ikka: saad soovitud teksti, pilte, jm infot sisestada/avaldada- kõik ülejäänd „maja ehitamine“ on ette valmis tehtud. Kui on soov suuremale valikuvabadusele, peab hakkama tasu maksma.

Probleemseks muutub olukord siis, kui näiteks Joomla teeb suuri muudatusi oma koodilõikudes, või milleskis muus, mis on nii öelda elanikele täiesti vastukarva. Veebikeskkonna kasutajatel puudub antud olukorras täielik kontroll, oma kodulehe suhtes, ning peab leppima muudatustega, mida omanikud on teinud.

Mina isiklikult kasutaks serveripoolset valmiskeskkonda ainult blogi pidamiseks. Kui ma soovin omale kodulehte, soovin, et mul oleks ka täielik kontroll selle üle, mis mu kodulehel toimub.

8. loeng – Arvutite turvalisus

1)

Arvuti ja internetivõrk on see, mis võimaldab meil kiiresti ja vaevata välismaailmaga kontakteeruda. Imelihtne on istuda oma toas arvuti taga, ja kolada internetis ringi igal võimalikul digitaalsel „tänaval“, poes, lõbustuspargis, raamatukogus või näiteks lõbumajas, arvates end üksi olevat selles naabruskonnas, ning tundes ennast puutumatuna. Kuid on nii kerge unustada tõsiasja, et kolades veebis nendel „tänavatel“, on kordi kergem sattuda varga saagiks kui päriselus, ja kui jätta oma digitaalse „kodu uks“, enne „tänavale“ minekut lukku keeramata, võivad häkkerid su kodu segamini peksta. Et seda kõike ennetada, oleks vajalik igaks juhuks arvutiturvamiseeskiri koostada.

1) Uue arvuti ostmisel teen kiirkorras operatsioonisüsteemile varunduse.

2) Ostan kvaliteetse viirusetõrje programmi, mis uuendaks igapäevaselt oma programmi, et olla kaitstud ka kõige uuemate viiruste ja nuhkvara vastu.

3) Tundmatust allikast pärit faile, programme, muusikat, filme jne alla ei lae.

4) Laen alla ainult legaalset tarkvara ja meediat.

5) Teen varundusplaani, et varundada olulisi andmeid. Andmeid varundan perioodiliselt.

6) Olen ettevaatlik isiklike andmete jagamisega internetis, näiteks kontot luues, või mingit rahalist tehingut sooritades.

7) Internetti kasutades jälgin, et tulemüür oleks aktiveeritud.

8) Välja arvatud koduvõrgus olles, kasutan internetipanka, ja sooritan rahalisi tehinguid.

9) Enne arvutist lahkumist login välja kõikidest kasutajakontodest.

2)

1) Eestis tehti internetis tehing. Raha kanti kauba müüale kauba eest üle, kuid kaupa tegelikult polnudki. ( http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?75,9415404,9415404 )

2) „Kaspersky Lab hoiatab suhtlusvõrgustiku Google+ võltskutsete masspostitusjuhtumi eest, mille puhul kasutasid häkkerid uue suhtlusvõrgustiku ümber ülespuhutud kära arvutikasutajate isiklike andmete varguseks.“ ( http://www.e24.ee/496414/google-kutsetega-levib-ohtlik-arvutiviirus/ )

3) „Kontosid tühjendada võimaldav arvutiviirus levib ka Eestis“ (http://uudised.err.ee/index.php?06201250 )

3) Infoühiskonna suur pluss on sotsiaalsus. Inimesed ei pea enam füüsiliselt kokku saama, et suhelda. Omades erinevaid elektroonilisi seadmeid, kas siis arvutit, mobiili või midagi muud, on võimalik erinevaid programme ja veebilehti kasutades suhelda oma sõprade ja võõrastega, kes võivad ka maailma teises otsas asuda. Üks kõige aktuaalsemaid ja hetkel populaarsemaid viise olla oma sõpradega suhelda, ja saada infot oma sõbra igapäevategemiste kohta on Facebook. Facebooki üks suurimaid plusse on kättesaadavus kogu maailmale, mis on samas üks suurimaid miinuseid. Kui pole endale teadvustanud, või selgeks teinud riske, mis kaasnevad sotsiaalset võrgustikku kasutades, võib vastu tulla ebameeldivusi.

Väga oluline on üle vaadata oma privaatsusseaded, sest need võimaldavad määrata, kui palju ning kes saavad sinu profiili ja selle sisu vaadata. Jättes oma profiili-info ka mittesõpradele nähtavaks, ei saa imeks panna, kui mõne aja pärast hakkab Facebookis avaldatud e-posti aadressile rämpskirju tulema. Kui arvutikasutaja on piisavalt rumal, on võimalik rämpsposti avades ka omale arvutiviirusi saada, mis võivad kontrolli saada just näiteks sinu Facebooki konto üle.

Viimastel aegadel on vilksamisi ette tulnud olukordi, kus sõbrad on Facebookis kirjutanud, et kui näete, et olen kahtlast infot ja linke mingitele veebilehtedele postitanud, siis see polnud mina, vaid viirus. Taoline olukord seab samas ka teised Facebooki kasutajad sama viiruse ees ohtu, kuna oma sõbra konto kaudu postituse teinud häkkari või viiruse sõnum on kõigile nähtav.

Kõige probleemsem on „kõigile nähtavuse“ juurese see, et paljud inimesed on naiivsed. Populaarseks on muutunud ahelkirjade saatmine. Tihti võib märgata mõnd sellist postitust, mille autorit pole teada, ning mis teavitab, et näiteks kellegagi juhtus väga kurb õnnetus, ning oleks väga tore kui saaks rahalist toetust. Tegemist võib olla petuskeemidega, kuid ka mitte. Targem on karta kui kahetseda.

Facebooki kasutades peab inimene arvestama, et ta on potentsiaalselt terve maailmaga ühendatud. Et ei tuleks ebameeldivaid üllatusi, on väga oluline üle vaadata oma privaatsusseadmed, ja olla just ise tark, ning skeptiline kõige kahtlase suhtes, mida teised on postitanud.