Infoühiskond on:
- ...ühiskond, mille majanduslik areng, poliitika ja kultuur ning ühiskonnaliikmete heaolu tugineb olulisel määral informatsiooni loomisele ja rakendamisele.
-
...infot tähtsustav, ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond.
-
...infot ja kiiret infovahetust väätustav ühiskond.
-
...on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas.
-
...on ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teaved hoitakse, edastatakse ja teisendatakse universaalsel digitaalkujul.
Üks peamistest põhjustest, miks me saame rääkida sellisest mõistest nagu "infoühiskond", võime leida 20.sajandi keskpaigast, kui turgude laienemine nõudis konkurentsivõime säilimiseks innovatiivsemat lähenemist. See oli ka üks infotehnoloogia arengu mõjutajatest. Analoogselt eelneva sajandiga, toetub tänapäeval suurem osa turundusest, ja turgudes konkurentsis püsimine, infotehnoloogiale, nii lokaalsel kui globaalsel tasandil.
Taoline infoühiskonna-keskne olelusvõitlus on "sõjaplaane" koostama pannud ka Euroopa Liidu. 2007. aastal väljastas Euroopa Ühenduste Komisjon dokumendi "E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. sajandil". Kõige olulisemad seisukohad antud dokumendis:
ELi jaoks on esmatähtis kiiresti vastu võtta pikaajaline e-oskusi käsitlev tegevuskava, millega edendada konkurentsivõimet, tööhõivet ja tööjõuarendust, vähendada lünki e-oskustes ja saavutada parem positsioon ülemaailmses konkurentsiõhkkonnas.
On vaja teha tõsiseid pingutusi, et parandada pikaajalises perspektiivis koostööd riikliku ja erasektori vahel, et luua alused, mis aitavad siduda põhiliste e-oskuste õpetamise, kutse- ja kõrghariduse ning kutsekvalifikatsiooni tasemete tõstmise.
Nii tööstusspetsialistid kui poliitikakujundajad peavad olema otsustavamad ja järjekindlamad selliste strateegiate väljatöötamisel, millega edendada IKTga seotud töökohtade professionaalsust, mainet ja hinnatavust ning IKT töökohtadel avanevaid karjäärivõimalusi, töö ja töö saamise tingimusi ja perspektiive.
Paralleele eelneva dokumendi sisuga võib tõmmata 2005. aastal väljastatud Poliitikauuringute Keskus Praxise uurimustööst “Teadmistepõhine majandus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalane haridus: hetkeolukord ning väljakutsed”, kuid keskendub IKT valdkonna probleemidele Eestis. Kõige olulisemad seisukohad ja probleemid antud uurimustöö paragraafis "Eesti võimalused ja valikud" olid:
IKT-sektori spetsiifilised probleemid ja soovitused: 1) Oluline probleem ja väljakutse on spetsiifilise haridusega spetsialistide puudus. 2) IKT teeninduses ja tarkvaratööstuses on turu väiksus piiramas ettevõtete arengut. Antud olukorda peaks sekkuma avalik sektor. 3) Vähene riistvara-alane ning vastav arendustegevus võib lähitulevikus kujuneda IKT-sektori peamiseks nõrkuseks.
IKT-alase kõrghariduse spetsiifilised põhiprobleemid: 1) IKT teadustegevuses on vaja kiireid ja radikaalseid muudatusi, kuna IKT on nn paradigmat juhtiv tehnoloogia. On väga oluline kehtestada ühtsed teadus- ja õppestandardid ja neid järgida. 2) Eesti IKT-alase hariduse õppekavades puudub spetsiifika ja paljud IKT valdkonnad on nõrgalt esindatud.
IKT-alase kutse- ja hariduse praktikasüsteem: Antud valdkonna suurim puudus on tema praktikasüsteemi nõrkus. Praktikasüsteem on ettevõtjale lisariskiks ja ei anna ka tudengile palju juurde.
IKT-alase kutsehariduse spetsiifilised soovitused: 1) Avaliku sektori poliitikakujundamise mehhanism peab kutsehariduse valdkonnas oluliselt muutuma. 2) Õppekavade arendamine peab muutuma süstematiseeritud reaalsel koostööl põhinevaks. 3) Kõige olulisem muudatus peab toimuma praktikasüsteemis.
Loodan, et nii Eesti kui Euroopa Liidu infoühiskonna "mootor" ikka vedada jõuaks, ja kõik need tegevuskavad ja tulevikuplaanid ka vilja hakkaks kandma.
No comments:
Post a Comment