Autor on juriidilises tähenduses füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on loonud teose. Teoseks võib nimetada midagi sellist, mis on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Seega võib autoriks pidada nii fotograafi, muusikut, filmimeest, kunstniku, kirjanikku, ning palju teisi, kes on erinevaid eneseväljendusmeetodeid kasutades midagi originaalset loonud.
Vaadates ajalukku, sõltumatult ühiskondlikust taustsüsteemist, võib täheldada erinevaid, kuid muutumatuid põhjuseid teoste loomiseks. Palju leidub inimesi, kes loovad teoseid, kas siis maalivad, kirjutavad luuletusi või teevad midagi muud, enda lõbuks – nii öelda hobikorras, kuid väga palju leidub autoreid, kelle jaoks looming tähendab katust pea kohal ning toitu laual – ehk siis teisisõnu teenivad paljud inimesed elatist teoste loomisega. Kui hästi läheb, on tänapäeval elukutselise loomeinimese elu päikseline, kuid reaalsuseks see, et suurem osa autoreid on kui ärahellitatud lapsed, kelledel on rikkad vanemad: nad saavad tegeleda sellega, mis neile meeldib, kuid on täielikult sõltuvad oma vanematest. Antud analoogia põhineb eelkõige vastastikku mõjumisel, kus autor saab tegeleda just sellega, mis talle meeldib, kuid samas on absoluutselt sõltuv ühiskonnast, sest potentsiaalsed teose ostjad-tarbijad on meelestatud vastavalt ühiskonnale, milles elatakse. Üldeselt öeldes julgen väita, et elades infoühiskonnas, teoste kaudu leiba teenides, sõltub autori käekäik eelkõige inimese enda moraalitunnetusest.
Toomas Hendrik Ilves on öelnud: “Särava mõistuse ja eetilisuse nõue ei kehti mõistagi üksnes kohtunike, vaid kõigi kohta, kelle kätes on teiste inimeste saatus...“. Infoühiskond on ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga. Kunagi varem pole olnud võimalust nii kiiresti, lihtsalt ja kergelt olla ühenduses korraga nii suure hulga inimestega, sõltumata nende asukohast. See ühenduvus käib küll läbi andmete edastuse ja vastuvõtmise teatud seadmete kaudu, nagu arvuti, mobiilne seade, raadio või televisioon, kuid võimaldab näiteks muusikul väga kergesti oma teost teha kogu maailmale kättesaadavaks. Infoühiskonnas boonuseks on võimalus autoril läbi sotsiaalse tarkvara endale reklaami teha, ning seeläbi tuntust koguda, suurendades potentsiaalset teose tarbijate hulka. Noorema generatsiooni hulgas kiirelt tuntuse saavutanud Justin Bieberi tähelend, ning edukus autori ja artistina, sai alguse just tänu veebikeskkonnale „YouTube“. Kuid nagu öeldakse, iga õnnistus käib käsikäes needusega, nii käib ka infoühiskonnaga kaasas must katk - nimelt just autori seisukohast. Kui muusik tahab oma teost müüa, ning sellega elatist teenida, tuleb arvestada faktiga, et piisab vaid ühest inimesest, kes tema autoriõigusega kaitstud teose ostab, ning autori loomingust võib saada avalik kaup. Miks avalik kaup? Paralleele on võimalik tõmmata ilutulestikuga – on vaja vaid üht inimest, kes rakette ostaks, kuid ilutulestikku saavad kõik näha, kes õigel ajal õiges kohas. Sama on ka näiteks muusikafailidega – on vaja vaid üht inimest, kes ostaks muusikateose, ja need muusikafailid veebikeskkonda ülesse laeks, ning antud autori teos on tasuta kättesaadav absoluutselt kõigile, kes teavad, kust otsida.
Antud olukorra puhul on küll paika pandud kindlad autoriõiguse reeglid, näiteks sätestab paragraaf 80: „ebaseaduslik reprodutseerimine kannab nimetust piraatlus ja selline ebaseaduslik koopia on piraatkoopia“, mis on ka väärteo korras karistatav, kuid veebikasutajate meeletu hulga tõttu on ka võimatu kõiki seaduserikkujaid karistada ja tabada. Veelgi vähem karistatakse neid, kes ei soovi ise teost osta, vaid tirivad omale arvutisse illegaalselt kättesaadavaks tehtud teoseid. Vähesed kahtlevad üldse, kas taoliselt on õige toimida või ei, sest veebist allalaadimine on saanud nii tavaliseks asjaks, ning seda on pealekauba veel ääretult lihtne teha. Arvan, et see üks olulistest näidetest, kus kellegi saatus on teiste inimeste käes, nagu ütles Toomas Hendrik Ilves. See, milline on inimeste moraalitunnetus, määrab selle, kas ta näeb, et tegeledes piraatlusega, kannatab kõige rohkem teose autor, kelle igapäevane leib on just nendest potentsiaalsetest ostjatest sõltuv.
Infoühiskond on kahtlemata toonud endaga kaasa palju autori tööd soodustavat, kuid samas ka takistavat. Kui mina tahaksin kunagi oma loominguga raha hakata teenima, siis pean eelkõige arvestama sellega, et mina, kui autor, olen sõltuv nii ühiskonnast, kus elan, ning selles ühiskonnas elavate inimeste moraalitunnetusest. Isaac Asimov on öelnud, et ärge kunagi laske end oma moraalikoodeksist segada, kui teete seda, mida peate õigeks.
„Mina, kui autor“, omab tänapäeva ühiskonnas, sõltumata autoriõiguse reeglitest, mingit suurt väärtust vaid siis, kui inimestel endal on ühine moraalitunnetus.
No comments:
Post a Comment