12. loeng - Digitaalfotograafia

Seekordseks koduseks ülesandeks oli pildistamine. Kuna ise olen suhteliselt vähe fotograafiaga seotud, ning ka minu pereringkonnas ei leidu kedagi, kellel oleks hobiks fotograafia, või tegeleks antud valdkonnaga tõsisemalt, siis ressursid lubasid pildistusvahendina kasutada tavalist "seebikarpi": Olympus uT6010.1) Esimene pilt on liikumatust objektist, suurusega 12 megapikslit. Pildistamisel oli ava suuruseks f/3.5, säriajaks 1/100 sekundit ja sensori tundlikkuseks ISO 250.

Hästi on minu arvates õnnestunud ainult objekt ise. Taust on väga tuhm, ning väikese detailsusega. Kui oleks kasutanud jällegi väga palju suuremat ISO-t, oleks tekkinud müra, kuna sensor pole piisavalt kvaliteetne. Samas, tuhmus võis tuleneda ka kiirest säriajast, mistõttu jäi valgusest väheks. Pikem säriaeg poleks ka probleemiks olnud, kuna pildistasin liikumatut objekti, kuid kahjuks ei suutnud leida antud digifotoaparaadist võimalust eraldi säriaega muuta.

Suurt rolli mängis pildi juures ka ilm. Kogu taevas oli ühtlaselt pilves ja valge, mistõttu oli raske pildi tegemisel orienteeruda valgusallikast.


2) Teine pilt on toas liikuvast objektist, suurusega 12 megapikslit. Ava suuruseks oli f/3.5, säriajaks 1/30 sekundit ning tundlikkuseks ISO-320.

Esimese asjana jääb selle pildi puhul silma muidugi liikuva objekti läbipaistvus, ning ka varjutus. Kuna pildistasin liikuvat objekti, siis suur viga oli kasutada nii pikka säriaega (kuigi selle määras aparaat automaatselt).

Selle pildi puhul meeldib mulle eelkõige detailsus ning seejuures madal müra kogus, kuid arusaadav välklambi mõju ja kohalolek jätab pildist mõru maigu.



3) Kolmas pilt on õues liikuvast objektist, suurusega 12 megapikslit. Pildistamisel oli ava suuruseks f/4, säriajaks 1/640 sekundit ja tundlikkuseks ISO 1600.

Siin avaldatud pilt on vägendatud müraga koopia algsest pildist. Originaalpildi juures oligi kõige suuremaks miinuseks väga suur müra, mille vähendamiseks kasutasin programmi Photomatix Pro. Suur müra tulenes arvatavasti valitud ISO suurusest, mis oli kõige suurem võimalik väärtus antud aparaadi puhul.

Kõrge ISO väärtus tingist kiire säriaja, milleks oli 1/640 sekundit. Taolise kiiruse juures, ning nii väikse ava suuruse (f/4) juures, on muidugi probleemiks valguse vähesus, mida võib samuti pildilt näha.

Kokkuvõtlikult võin öelda, et tegelik probleem peitus loomulikult ebakvaliteetsest aparaadist. Kallim aparaat oleks võimaldanud rohkem manuaalselt kaamerat seadistada, paremaid seadistusi, kvaliteetsemat objektiivi jne.